JAGATUD TEEKOND.

2018. aastal alustasin õpinguid Triin Tohveri „Teadlik ratsanik, terve hobune“ seminaril, mis keskendus hobuste seljahaigustele. Koolitust viisid läbi Triin Tohver ja Dr.Jessica Kidd. Samal ajal astusin sisse  Eesti Massaazi- ja Teraapiakooli Tallinnas loomamassööri süvaõppe erialal. Läbisin ca 2/3 õppekavast, enamus õppest Irina Bukki käe all ning osa õppest Tartu Maaülikoolis. Läbitud õppekava hõlmas zoohügieeni, loomade anatoomiat ja füsioloogiat, loomapsühholoogiat, loomade üldmassaaži, lümfimassaaži, vistseraalmassaaži ja aroomiteraapiat.  Praktika hõlmas massaaži põhivõtteid ja tehnikaid koerte ja hobuste peal. Praktiseerimise ajal tekkis küsimusi ,eriti just hobustega töötades – kas see lähenemine on alati kõige tõhusam ja millised on tulemused. Koer on kiskja, hobune on saakloom – täiesti erinev ülesehitus, - psühholoogia, - taust ja sageli ka tulemus.

Jõudsin Mastersoni meetodini - sellega tutvumiseni - samal aastal. Paralleelselt alustasin omal käel klassikalist massaaži praktiseerides lihtsamate Mastersoni tehnikate kasutamist ning edasine oli selge – jätkata õpinguid Mastersoni meetodiga, sest hobuse loomus eelistab sageli teistmoodi lähenemist. Lisaks pindmistele lihastele, milleni jõuab klassikalise massaažiga, jõuab antud meetodiga hobuse süvalihasteni ja oluliste liigese ühenduskohtadeni ning kogu närvisüsteemi lõdvestuseni. Lõppeesmärk on seega "Terves kehas, terve vaim".

Tänaseks olen läbinud Inglismaal kolm kursust, lisaks aastase õppe, mis sisaldas kolme mooduli läbimist ja treeningpäevi koos vahehindamistega. Mastersoni mentorid, treenerid ja juhendajad on hingelt pühendunud kogu protsessi – olgu see teraapia sessioon, õpetamine või inglise huumori praktiseerimine .

Lisaks Mastersoni teraapiale on olukordi, kus kasutusse tuleb ja on omal kohal kinesioteip. Vastav koolitus on läbitud (ning sertifikaat väljastatud) Dr Angelique Barbara juhendamisel.  Kinesioteipimise efekt seisneb selles, et teibi abil tõstetakse koos karvaga üles nahk aluskoega – selle abil paraneb lümfi- ja vereringe ning stimuleeritakse närviretseptoreid.

Teipimise puhul on alati eelistatud olukord (eriti esmasel), kus Mastersoni (või muu teraapiavormi) sessioon tehakse ette. Teatud teipimiste puhul on vajalik veterinaari poolne diagnoos, millest lähtuda. Teipimist kasutatakse eelkõige sessiooni toime pikendamiseks, kuid nimekiri on tegelikult oluliselt pikem, sealhulgas:  valu ja lihaspingete leevendamine, ainevahetuse-, vere- ja lümfiringe töö kiirendamine (lisaks kiirem taastumine), põletike ja tursete vähendamine, haavade kiirem paranemine, närvikahjustuste taastumine, toestus liigeste ja sidemete vigastusel, fastsia lõdvestamine, energiakanalite ja läbi selle organite aktiveerimine/deaktiveerimine (eeldab Hiina meditsiini haridust) jpm.

Lisaks sellele kasutatakse teipimist vigastuste vältimiseks (uuringud näitavad tõhusust kuni 70%), ebasümmeetrilisuse vähendamiseks ning kehahoiaku ja koordinatsiooni parandamiseks (nt erinev sammupikkus, jala liikumise trajektoor, saba/pea küljele hoid jne). Sõltuvalt raskusastmest võib tulemus olla väga erinev, kuid kui algpõhjusele on jälile saadud, on see tavaliselt märgatav.

Tänaseks olen lisaks sertifitseeritud söödaratsiooni nõustaja. Miks, sellest pikemalt Balanced Equine lehel:  https://balancedequine.ee/kontakt Läbitud on mitu toitumisteemalist koolitust ja kursust, sealhulgas Dr Christina Fritzi „Advanced online course – feeding horses fit“ , Dr.Kelloni "NRC Plus" ning Kätlin Leissoni koolitused toitumise teemal (sh maohaavandite lühikoolitus), lisaks TheHorseTherapist ravimtaime segude koolitus Iirimaal. Toitumine on alahinnatud kohal, mis puudutab tänapäevaseid hobuste sümptomeid ja haiguseid, sh mao- ja soolehaavandid, korduvad koolikud, laminiit, lihasjäikus, kõõluste probleemid, lümfihaigused , insuliini resistentsus, KPU, nõrk kabjamaterjal, sweet itch, krooniline prei, käitumisprobleemid jpm.

Kõige olulisem on aru saada, et kui verepilt muutub, on tasakaalutus soolestikus juba mõnda aega kestnud (v.a akuutsed haigused). Samuti on palju varajasi sümptomeid, mis annavad märku maksa, põrna ja neerude ülekoormusest.

Toitumine/ hobuste söötmine on kohati vastuoluline teema – kas, mida ja kui palju.  Järjest rohkem uuringuid tehakse, kuid seniks tasub lähtuda põhimõttest, et „Less is more“, v.a hein Ad libitum (kui on välistatud insuliini resistentsus nt).

Tänan kõiki hobuseid, kes mind õpetanud on ja jätkuvalt õpetavad, samuti inimesi, kes mind toetanud on. Eriline tänu oma perele ja Mastersoni meetodi meeskonnale!